September on teadupoolest hariduskuu, nii oli see ka volikogus, kus lauale jõudis kõige olulisema teemana haridus-ja noortevaldkonna arengukava.
Volikogu algus oli juba üsna tuline, sest opositsioon ei olnud nõud pakutava päevakorraga. Haridus-ja noortevaldkonna arengukava dokument on sedavõrd ümber kirjutatud, et selle võiks suunata teisele lugemisele, nagu tegi ettepaneku Karl Kirt. Ilmselgelt selline muudatus läbi ei läinud. Teise asjana arutasime päevakorra teise punkti üle, mis tuleks kaheks lüüa ja selgitada, et tegemist on esimese lugemisega, pika arutelu ja segaduse järel jõudsime selleni, et kaks punkti jäävad kokku, kuid lisati sõnapaar esimene lugemine.
Edasi aga vastavalt päevakorrale.
1. Tõrva valla haridus- ja noortevaldkonna arengukava 2030 vastuvõtmine
Ettekandjad: haridusekspert Urmo Reitav, abivallavanem Helen Elias
Kaasettekandjad: haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Indrek Valner
noorsootöökomisjoni esimees Giia Timpson.
Helen Elias tegi ülevaate, mida on tehtud. Seejärel tegi ülevaate Urmo Reitav.
Suurim muutus varem tutvutud arenukavaga on see, et Ala, Hummuli kool jäävad lasteaiaks ja 1.-6. klass ja Riidajas jääb lasteaed ja 1-9. klass. Küll aga on eraldi tingimused ka Alal ja Hummulis III kooliastme jaoks, mis on eelkõige sõltuvuses õpilaste arvust ja koolijuhi määrata.
Lisaks on muudatused ajakavas- kooliosade sulgemised lükatud aastasse 2024, 2023. aasta sügise asemel.
Järgnes küsimuste esitamine. Olulise teemana tõstatati rahvastikuprognoosi osa, mille kohta väideti, et arengukavas on erinevad prognoosid, kus oleks välja toodud potentsiaalne rahvastikutõus, mis kaasneb nt noorperede programmiga, mida mina sealt ei leia.
Küsisin ise koolikiusamise kohta, sest arengukavas on lause, et koolikiusamist mitte kogenud õpilaste arv on suurenenud. Arengukavas pole koolikiusamist puudutavaid punkte välja toodud. Vastuses viidati riiklikule arengukavale.
Arengukavas tekitab segadust Ala ja Hummuli III kooliaste, millest saab välja lugeda, et need jäävad avatuks, kui õpilasi on12, kuid reaalsuses mõeldakse, et seal jäävad koolid siiski 1.-6 klassi, mis sõnastusest kuidagi välja ei tule.
Karl küsis ühendkooli juhi koormuse kohta, mis võib osutuda liiga suureks.
Vastati, et selline süsteem praktikatele tuginedes toimib. Kogu juhtimine tuleb kaasajastada ja üle vaadata.
Hääletasin VASTU, sest arengukava on volikokku jõudes väga muutunud ja oleks pidanud olema I lugemine, mitte arengukava vastuvõtmine. Arengukavas on kindlasti olulisi punkte, mille poolt olen, kuid terviklikule olen vastu.
Fotoks ideaalne leid internetist, eks ootame hariduses paremat ja loodame, et ei lähe nii nagu öeldakse, et tahtsime parimat aga läks nagu alati...
2. Tõrva valla arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine (esimene lugemine)
Ettekandjad: arendusspetsialist Mariell Viinalass, finantsjuht Maire Appo
Kaasettekandja: majandus-eelarve komisjoni esimees Eero Viisu
Arengukava on jaotatud 12 alameesmärgi vahel, eelmisest arengukavast ei ole midagi maha võetud, lisatud on 2 eesmärki nelja tegevusega.
Eesmärk AE2: Soositud külastuse sihtkoht, loodusSPA, pärandkultuuri ja aktiivpuhkuse
meelispaik Lisatud tegevused:
Tõrva valla rannaalade väljaarendamine ja kaasajastamine, sh Vanamõisa järve
hüppetorni ja Veskijärve kaarsilla rekonstrueerimine;
Tõrva kõrtsihoone ümberehitamine multifunktsionaalseks meelelahutus- ja
vabaajakeskuseks.
Eesmärk AE8: Vajadusepõhine ja tõhus sotsiaalne kaitse, turvalisus
Lisatud tegevused:
Kaasaegsete munitsipaal-üürieluruumide rajamine;
Tõrva esmatasandi tervisekeskuse rekonstrueerimine.
Eelarvestrateegias on standardsed tulud ja kulud. Tulude ja kulude struktuur on sarnane varasematele aastatele. Suurim tuluallikas on maksutulu, üksikisiku tulumaks.
Eelarvestrateegia on tavapärane dokument, mille volikogu peab kinnitama, et valla eelarvet koostada.
Tendents on selline, et suuri investeeringuid saab vald teha vaid laenude toel. Prognoosi kohaselt võetakse laenu üle ühe miljoni.
Karl küsis, mis on dokumendi eesmärk, kui summad investeeringuteks on võetud nn laest, sest sisulisi otsuseid ja plaane on summade taga vähe ja need ei vasta tegelikkusele.
Hääletasin poolt, sest sisulist midagi see otsus endaga kaasa ei too.
3. 2022. aasta lisaeelarve vastuvõtmine
Ettekandja: finantsjuht Maire Appo
Kaasettekandja: majandus-eelarve komisjoni esimees Eero Viisu
Koostatud on lisaeelarve, mille maht on veidi üle 300 tuhande euro. Lisandunud on tulnud tulud, mis on üldiselt sihtotstarbelised kulud.
Hääletusel olin poolt.
4. Tõrva Vallavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kehtestamine
Ettekandja: abivallavanem Helen Elias
Valla päevakeskuste külastatavus on väike ja näiteks Karjatnurme piirkonnas on juba päevakeskuse rolli üle võtnud külaselts, mille tegevust loodetakse ka Kalmel ja Jetil.
Töökohtade kaotamise osas tuuakse välja, et päevakeskuste külastatavus on liiga väike, ajalehtede lugemiseks ei ole päevakeskusi vaja.
Küsisin, kuidas vald toetab külakogukondade loomist, sellele vastati, et kogukonnad on vala jaoks prioriteet ja korraldatakse erinevaid kohtumisi, kuid initsiatiiv peab tulema kogukonnalt.
Ruumid antakse tekkivale külaseltsile, KUI see peaks tekkima.
Lisaks kaotatakse 2,2 kohta hooldustöötajate kohta, kelle all tegutsesid töötajad bussijaamas.
Hääletusel olin erapooletu, sest leian, et vald peaks kogukondi rohkem aitama ja sulgemine ei ole kindlasti kogukondadele positiivne signaal.
5. Vallavanema informatsioon
Ettekandja: vallavanem Maido Ruusmann
Vallavanem tegi ülevaate rahvastikusündmustest, vallas elab 1. septembri seisuga 5946 inimest.
Tugevdatakse kaarsilda, remonditakse Riidaja kultuurimaja ja hulgaliselt on tehtud ettepanekuid muinsuskaitsele, et rekonstrueerida või konserveerida erinevaid valla objekte.
Tõrva bussijaama tuleb kaalude muuseum.
Vallas olevate punamonumentide osas on tulnud vastus, et kõik peale Barclay De Tolly juures asuv lähevad koheselt ümbermatmisele. Jõgevestes oleva osas ootavad ees pikemad arutelud, eelkõige taiese osas, mis hauale on asetatud.
Vallavanem andis ülevaate valla kriisiplaanist ja vlamisolekust, mis tõstatus seoses peaministri avaldusega. Vallavanema hinnangul on valmisolek keskmisel tasemel.
Küsisin Zelenskõi kuju valgustamise ja katte rajamise hinda, sest mitmed linnatänavad on pimedad.
Vald maksab valgustuse eest, kattekaare eest vald ei maksa. Valgustuse eesmärk on meelde tuletada inimestele sõjalist ohtu. Lisaks arvas vallavanem, et minul puudub sõjaline hirm.
Kinnitan, et mõistan Ukraina sõja täielikult hukka ja olen mõtetes ukrainlastega. Minu teatriblogist saab näha ka postitust sõjateemalise lavastuse kohta, mis jättis väga sügava jälje.
Kuidas mõjutab valgustuse hoidmine liivakujul vallatänavate valgustamist jäi vastamata.
Septembrikuu volikogu liikme tasust poole annetan tulenevalt volikogu iseloomust ja minu küsimusest haridusvaldkonna arengukava juures Sihtasutusele Kiusamisvaba kool!