Kokkuvõte märtsikuu volikogust on järgimine. Palju tuliseid vaidlusi tekitas loomulikult haridusvõrgu korrastamise viimane akord, mis lõplikult paika paneb, kuidas koolivõrk ümber korraldada. Ootuspäraselt tuli koalitsioonilt ka ettepanek määrata riigikokku valitud vallavanemale hüvitis.
1. Tõrva valla haridusasutuste ümberkorraldamine
Ettekandja: abivallavanem Helen Elias
Kaasettekandja: haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Indrek Valner
Haridusvõrgu korrastamise puhul on olulisemad punktid need, et Hummuli ja ALa põhikool muutuvad 6-klassiliseks, kuid Ala koolis jääb võimalus lõpetada õpilastel 9. klass, kui on piisavalt õpilasi. Riidaja kool jääb 9 klassiliseks. Riidaja, Ala ja Hummuli kooli põhjal luuakse Tõrva Kool. Kui seni võiks olla muudatustega nõus, siis minu jaoks üks häirivamaid tegureid on see, et Tõrva Kool ja Tõrva Gümnaasium saavad ühise juhi. Mina ei kujuta ette, kuidas 4 kooli, lasteaiast gümnaasiumini reaalselt juhtida, kusjuures seda eelnõus kirjas ei olnud. Eelnõu, mis on ka vastu võetud, saab lugeda siit:
https://docs.google.com/document/d/1ZUCONjVTAem8y03AgwfuFPlMHuPxDddQ/edit?usp=sharing&ouid=112569587852055140192&rtpof=true&sd=true
Karl küsis ka mind huvitava teema, miks ei ole eelnõus kirjas, et gümnaasiumil ja Tõrva koolil on üks juht?
Plaan on Tõrva Kooli ja Tõrva Gümnaasiumile leida üks juht.
Küsisin, et kuidas taolise süsteemiga tagatakse gümnaasiumihariduse jätkusuutlikkus? Koolijuhina ma ei näe, et oleks võimalik juhtida kooli lasteaiast gümnaasiumini, eriti kui tegevus toimub neljas erinevas majas.
Helen Eliase vastusest selgub, et väikekoolide juhid on ise valmis (juhtõpetajana) jätkama ja leiavad, et see on kasulik, ning nemad saavad taolisest korraldusest võita. Samas jääb minu jaoks arusaamatuks, et kuidas tagatakse Tõrva Gümnaasiumi gümnaasiumiosa jätkusuutlikkus.
Küsisin kuidas tehakse nii, et Ritsu lasteaed algkool lõpetab tegevuse 31. august, siis kuidas see liidetakse Tõrva Gümnaasiumiga, kui kool on suletud, siis mida liidetakse?
See on protsessiline tegevus.
Mis saab Alal, kui seal reaalselt õpilasi ei ole?
Oluline on kodulähedase alushariduse säilitamine, isegi siis, kui õpilasi kohapeal ei ole. Iseenesest pean mõistlikuks, et praeguses 8. klassis õppivad õpilased võiksid lõpetada kooli Alal ära.
Hääletasin vastu! Minu jaoks ei taga vastu võetud haridus ja noortevaldkonna arengukava piisavat gümnaasiumihariduse arengut, mis peaks olema meie prioriteet.
Karl pidas volikogus ka kõne, millele kahe käega alla kirjutan.
Lugupeetud volikogu liikmed, austatud vallavalitsus! Head külalised.
Valimisliit Ühtne Kogukond fraktsioon seda eelnõu ei toeta.
Esiteks Ala kooli ümber toimunud ja tänane lõpplahendus. Viimase mõttena oleme välja käinud, et Ala koolil võiks olla järgmise õppeaasta pidulik lõpetamine, mis annaks ühelt poolt võimaluse majale aasta jooksul leida mõistlik lahendus tulevikuks, ühel kõige suuremal klassil lõpetada viimane klass ja tagaks õpetajatele ja kogu personalile vajaliku töökoormuse. Praeguse otsusega ei jää sisuliselt 1. – 3. klassi järgmisel õppeaastal ühtegi last ning selle otsuse järgselt ülejärgmisel aastal nagunii õppetööd Ala õppekohas ei toimuks. Seetõttu oleks olnud mõistlik tegelikult öelda, et Ala kool jätkabki lasteaiana, sarnaselt Ritsuga, alates 2024/2025, mis sisuliselt ka ju juhtub.
Tundub ebasiiras jutt, et äkki tulevikus tuleb õppima palju algklasside õpilasi Alale, kus ei ole ühtegi õpilast ülejärgmise aastal. Ning et oodata on suurt investeeringut, uut maja, mida komisjonis ja hoolekogudes on lubatud. Aga kui õpilasi pole, siis kellele seda maja ehitada?
Aastaid on Ala kool olnud juhita, juhti pole leitud ning süüdistatud ühte ja teist osapoolt, aga tõde on ilmselt olnud see, et kulude kokkuhoiu mõttes on Ala kool ammusest ajast hambus olnud. Lisaks veel teatud volikogu liikmete lausa häbiväärsed väljaütlemised Ala kooli suhtes. Õli on tulle valanud hariduse arengukava koostamine, eriti selle esimene etapp, mille eest aastate jooksul oleme maksnud tuhandeid eurosid, kuid sõnades on olnud väga tugev ja haiget tegev jõud. Toetuse, abi asemel, mida tegelikult Ala kool ja selle õpetajad ja õpilased vajaksid, on nad saanud mõnitusi ja jäetud juhtideta. Isegi heategusid kooli arendamise eesmärgil on pigem karistatud. Ometi näeb sealne töötajaskond kõige kiuste iga päev vaeva, et meie Eesti õpilased saaksid vajaliku hariduse, kogemused ja silmaringi, mida eeldab nendelt riiklik õppekava. Ka nendes oludes, kus nad täna on.
Kas eesmärk on olnud lihtsalt kooli kinnipanek ja teadlikult tehtud tegevused, et kool tühjaks jookseks? Võimalik. Ka täna ei julgeta otsustada, vaid lükatakse otsuste tegemine uue juhi kanda. Ilmselget otsust, mida me ise siin tegelikult ette kirjutame Otsustamatus ja tegemata jätmine koolipidaja poolt ongi olnud kõige kurvem selle loo juures. Ja tegelikult valelootuste andmine kogukonnale. Annaks jumal, kui ma eksin ja olen põhjendamatult pessimistlik.
Teiseks ikkagi juhi või juhtide küsimus. Oma kogemusest ja paljude teiste väiksemate ja suuremate koolide kogemustest kinni võttes, olen ma väga mures, sest ühele juhile, ühele inimesel ülisuurte ootuste, kohustuste ja tööülesannete panek võib lõppkokkuvõttes viia kõiki osapooli väga kiiresti rahulolematusesse ja uue juhi läbipõlemiseni.
Seetõttu ei tagane me oma ettepanekust, et Tõrva Koolil ja Tõrva Gümnaasiumil peaks olema eraldi juhid. Riidaja, Ala ja Hummuli koolide mudel saab olema üsna sarnane, kuigi kõik koolid on eripärased. Põhikool koos lasteaiaga. Küllaltki väikesed, individuaalset lähenemist võimaldavad koolid koos edumeelse juhi ja juhtkonnaga annaks võimaluse väikekoolide killustatud juhtimist siiski ühtlustada ning ei tähendaks seda, et väikekoolid jääksid mõnes teenusest ilma. Tugispetsialistide teenust võiks pakkuda Tõrva Gümnaasiumi baasil, nagu näeb ette ka arengukava. Selline mudel võiks töötada vähemalt 5 aastat, kus haridusasutused oleksid kolme juhiga, kes tihedalt omavahel koostööd teevad, peavad arenguplaane ning töötaksid koos ühiste eesmärkide nimel. See oleks hea kombinatsioon, üksteist toetav süsteem, kus väike põhikool-lasteaedade, lasteaia ning gümnaasiumi direktorid saaksid üksteisele edastada soove, mõtteid ja vajadusi. Samuti valmistada ette järgmistesse õppeastmetesse üleminekul
Mured on gümnaasiumis tihti teistsugused, kui seda on väikekoolides ja lasteaias. Gümnaasiumil seisab enesetõestuse aeg, kas läbi uuendusmeelsuse, atraktiivsuse tõstmise, nähtavuse ja õppekvaliteedi hoidmise läbi, suudame riigipoliitikale vastupidist tõestada, et ka väiksemas gümnaasiumis on väga head võimalused õppida ja ennast teostada ning et torukool ei ole ainult paha. Kõik eeldused selleks on meil olemas. Suurepärane taristu, koos ujula, staadioni, õpilaskodu ja väga tugevate õpetajatega. Tõrva Gümnaasiumi hoidmiseks peaksime investeerima direktorisse ja andma talle kõik võimalused 110% panustada Tõrva Gümnaasiumi arengutesse. Uuel juhil seisab koheselt ees õppekavade uuendamine, arengusihtide seadmine ning oma meeskonna ja personaliga töö.
Puudutasin õpilaskodu ka. Ala kooli õpilaskodu paneme me tänase otsusega kinni. Alternatiivi me siiski ei paku, kuigi usun, et selle teenuse järgi on vajadus olemas. Õigemini oleneb, mida me tahame. Gümnaasiumiosa säilimiseks vajaksime teistsugust õpilaskodu mudelit, abi vajavate laste jaoks teist mudelit. Olen kahjuks üllatunud olukorra ees, mis siiski õpilaskodu ja seda temaatikat täna ümbritseb. Kus palju lubatud õpilaskodust ei olegi enam praktiliselt midagi alles jäänud. Toonane kahtluseuss õpilaskodu ümbritsevast osutub järk-järgult ilmselt tõeks. Vist on ikkagi ehitatud kompleks rohkem külaliste, kui õpilaste jaoks.
Me ei tohi fookust ära kaotada Tõrva Veemõnula esialgselt eesmärgilt. See ei ole ainult mõeldud turismiobjektina Tõrva külalistele, vaid esmajoones meie enda noorte heaks, meie enda kogukonna huvides. See fookus hakkab minu silmis hägustuma, kuigi ma väga loodan, et nii lasteaiad kui koolid saavad seda nüüd ja tulevikus väga aktiivselt õppes ära kasutada ja see ei tohi jääda ainult Tõrvas õppivate laste privileegiks, vaid kogu valla õpilastele tervikuna.
Kolmandaks teeb mulle muret meie ettevalmistus ja tohutu kiirus, mis järgmise kuude jooksul meid ees ootab. Dokumentide kooskõlastamine, ettevalmistamine, uute juhtide leidmine, uued õppekavad, koondamised, õpilaste ja vanematega suhtlemine, põhimäärused ja nii edasi. Kiirustamise tulemusena oleme täna praktiliselt viimasel tunnil siin otsustama haridusvaldkonna tulevikku. Muidugi eeldab see tõsiselt koostööd erinevate osapooltega, aga juhtidele ka tuge selle kõige ettevalmistamiseks. Ilmselt tulemas segased ajad.
Kokkuvõtvalt. Me tegeleme siiski hariduses veel järgi jooksmisega. Me teame, kus olnud murekohad, aga lahendusi oleme lükanud järjepanu edasi. Ma siiralt loodan, et ma paljudes kohtades siiski eksin ja loodan, et need otsused aitavad kaasa hariduse kvaliteedi tõstmisele, aga eks palju peab võimul olev seltskond mõtlema, mis on tehtud või mis on tegemata aastate jooksul jäetud.
Aitäh!
2. Vallavanema informatsioon
Ettekandja: vallavanem Maido Ruusmann
Valla elanike arv on seisuga 1. märts 5924, mis on võrreldes veebruariga sama. Muus osas tegi vallavanem ülevaate erinevates valdkondades tehtust.
Küsisin, et mida saab vald teha Tõrva-Pikasilla-Rõngu teelõigu kvaliteedi parandamiseks? Oluline magistraal, mis ühendab meid Tartuga, kuid tee on niivõrd kehv, et sõita võimatu.
Vald saab juhtida tähelepanu. Vallavanem saab infot viia vastavate instantsideni. Plaanides ei ole Lõuna-Eestis teehoiuks väga palju raha ette nähtud. Probleemile saab seega tähelepanu pöörata, kuid vald ise midagi ära teha ei saa.
3. Tõrva Vallavolikogu 23.02.2021 määruse nr 2 muutmine
Ettekandja: arendusspetsialist Mariell Viinalass
Tõrva Vallavolikogu 23.02.2021 määruse nr 2 „Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete
toetusmeetme rakendamine Tõrva vallas“ muutmine.
Määruse muudatus tuleneb Tõrva valla määruse aluseks oleva Riigihalduse ministri 30.
detsembri 2019. a määruse nr 66 „Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeede“
muudatusest, mis jõustus 18.02.2023.
Muudatuse eesmärgiks on laiendada meetme sihtgruppi- lisatakse võimalus toetada avaliku
sektori spetsialiste.
Hääletasin poolt.
4. Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine riikliku toimetulekutoetuse
määramisel
Ettekandja: sotsiaalosakonna juhataja Liisa Luht-Krimberg
Kaasettekandja: sotsiaalkomisjoni esimees Tiiu Vips
Kuna antud piirmäärad tulevad üks kord aastas üle vaadata, siis on punkt seetõttu päevakavas.
Kuna kehtivas määruses oleks olnud vaja teha 15 muudatust, siis on õigusselguse huvides
koostatud määruse uus redaktsioon.
Hääletasin poolt.
5. Volituste andmine lepingute sõlmimiseks
Ettekandja: vallavanem Maido Ruusmann
Kuna vallavanem on mitme MTÜ juhatuses, siis ei saa ta allkirjastada vastavate MTÜdega sõlmitavaid lepinguid. Seega otsustatakse, et vallavanema asemel peaks need lepingud sõlmima abivallavanem Helen Elias.
Need kolm MTÜ´d on:
MTÜ Tõrva Spordiselts,
SA Tõrva Kirik-Kammersaal
MTÜ Mulgi – Valgamaa Arendusselts juhatuse liige.
Karl küsis, mis toetuslepingutega tegemist on ja esmalt vastas vallavanem, et ei tea, kuid siis selgitas ikkagi ära, et need on tegevustoetused millegi korraldamiseks, soetamiseks või projektis osalemiseks.
6. Vallavanemale lisatasu maksmine
Indrek Valneri hinnangul on vallavanem ellu viinud suured asjad, ujula, mulgi elamuskeskus, Tõrva linn on arenenud.
Olin vastu.
Lisaks kõigele muule, tekkis volikogus ka põnev, hetk, kus Keskerakonna saadikud Ülle Juht ja Heli Holm hääletasid kõigis küsimustes koelitsiooniga ühte jalga, mis minu jaoks tekitas küsimuse, kas koalitsioon on laienenud. Eks igaüks saab omad järeldused teha viimatiste uudiste põhjal.
Oma volikogu tasust poole annetasin Heategevusfond Aitan Lapsi, ehk kampaaniale, mille raames saavad õpilased ligipääsu kultuurile ja teatrile, sest märts oli teatrikuu!