Ma olen tohutu rännaklavastuste fänn. Minu arust on tegemist äärmisel põneva ja teistmoodi teatrivormiga, mille puhul on etendamise variante samuti miljoneid ja see teebki nende vaatamise ja kogemise eriti põnevaks. Ma arvangi, et rännaklavastus ei ole niiväga lavastus, mida vaadata vaid mida kogeda.
Ugala möödunud suvel etendunud rännaklavastus Viljandi lood: Jaan annab meile kujutletava pildid 1982. aasta Viljandist. Viljandi on omamoodi rütmiga linn, seda kogesin juba siis, kui seal õppisin. Kuid Viljandil on oma salapära ja avastamist jagub seal küllaga, seda tõestas kogetud lavastus.
Rännak 1982. aasta Viljandis sai alguse väikesel Liiva tänavalt, mida ei oskaks isegi tänavaks pidada, kui sealt niisama mööda kõnniks ja sinna sisse põikamiseks asja ei oleks. Majas number kolm elas 1982. aastal Jaan, ning tema korterist ja "koos" temaga asumegi teele, et kogeda aastakümnete tagust Viljandit, kaunist järve ja suveõhtut.
Jaani lugu on üks (õnnetu)armastuse lugu, seda seetõttu, et Jaan nii kaotab, kui ka leiab armastuse. Nii ongi lugu sellest, nagu elus ikka, et meie teedel on nii rõõmu kui kurbust. Me läbime Viljandit kujul, millisena teda tegelikult enam ei näe ja mis kindlasti veel muutub. Jaan, kes meid mõneti vaimuna saadab on kohati pettunud, et Viljandi ei ole enam see, kuid samas on ta innustunud valmis kaasa rääkima, milline Viljandi omalajal oli ja millise hoone ehitusse on tema käe külge pannud.
Rännaku käigus saame kogeda tantsuõhtut kuulsas Vikerkaares, mida muidugi enam ei ole, maitsta Jaani põõsasse peidetud napsu, kirjutada endas tutvumiskuulutusi ja korjata lilli, et aidata kaasa Jaani uue armastuse tekkele. Lõpetuseks aga süüdata küünla Jaani ja mälestuste mälestuseks Viljandi kalmistul.
See rännak Viljandi ajaloos on põnev, mitmekesine ja nauditav ning tekitab soovi veelgi rohkem Viljandit ja selle salasoppe avastada.
Info lavastuse lehelt:
Fotod
Silver Kaljula ja Elena Koit
Autor-lavastaja Marika Palm Autor-dramaturg Liis Aedmaa Kunstnik Gerda Sülla Helimeister Elari Ennok Rännakujuhid Marika Palm ja Oskar Punga või Maarja Mõts ja Jass Kalev Mäe
Komentarze