Neljas õde

Minu 2023. aasta viimane draamalavastus oli Vanemuise teatri "Neljas õde", lisaks vaatasin ka Vanemuises balletti "Tuhkvalge", mis oli imehea, kuid mille kohta eraldi arvustust kirjutada ei oska.

"Neljas õde" on lugu unistustest ja sellest, kuidas need ei täitu, lugu sellest, kuidas meid manipuleeritakse, ära kasutatakse, kuidas võim ja raha on elus kõige tähtsamad ja kuidas pudelipõhjast alati tõe leiab.

Meile räägitakse võimalik versioon sellest, mis saab siis, kui kolm õde lõpuks Moskvasse jõuavad, kuid unistuste Moskvat sealt eest ei leita ja virelev elu jätkub lihtsalt uues linnas, kuid muutust ei paista kuskilt tulevat. Loo arenedes selgub, et tegelikult on kõik selle käes, kellel on raha ja võim ning miski muu ei loe.

Lavastuslikult on "Neljas õde" põnev ja mitmekihiline, lavastuses on neljas sein tugevalt lõhutud, mängitakse läbi saali ja kasutatakse erinevaid võtteid, et erinevaid tegevustikke ja tegevuspaiku publikuni tuua.

Märgiliseks osutuvad kingad, mis lavaääres ootavad, et keegi neisse astuks, kuid usun, et nagu öeldakse, et need kingad on suured, millesse astuda, siis lava ääres seisvad kingad viitavad samuti sellele, et meie unistused ei saa täituda, kui me õigeid kingi ei leia, millega neid püüda.

Lavastuse üks põnevamaid osasid on kindlasti muusikaline kujundus, mille ägeduses olin kindel kohe kui saali astusin ja lava nurgas Kaarel Kuuske nägin, kes kõike seda kujundust laivis meieni loomas oli.

Näitlejaid on laval terve suur plejaad ja tegelikult on raske välja tuua, kes neist tegi parima rolli, eks seda ei peagi välja tooma, kuid täna pea kuu aega hiljem, kui neid ridu kirjutan, siis pean tunnistama, et meeldejäävaimad rollid olid sel korral Piret Laurimaal ja Ken Rüütlil, mõlemad kehastasid enda rolli väga detailselt ja oskasid hoida kõike hea maitse piiril, sest karakterrolle on võimalik väga lihtsalt üle mängida.

Minu arvates on "Neljas õde" väga klassikalise sisuga, sest toob meid reaalsusesse. Elus ongi tihitpeale nii, et loodame ja unistame, kuid see, mis meid ees ootab võib olla hoopis hullem, kui see mida omame. Seetõttu ongi oluline väärtustada just praegust hetke ja olla tänulik kõige eest, mis meie teedele satub.

Info ja fotod lavastuse kodulehelt:

FOTOD MAILIS VAHENURM

AUTOR JANUSZ GLOWACKI

TÕLKIJA HENDRIK LINDEPUU

LAVASTAJA JA MUUSIKALINE KUJUNDAJA STANISLAV MOISSEJEV (UKRAINA)

STSENOGRAAF VOLODIMIR KARAŠEVSKI (UKRAINA)

VALGUSKUNSTNIK IMBI MÄLK

OSADES MARIKA BARABANŠTŠIKOVA, MAARJA JOHANNA MÄGI, KÄRT KULL, PIRET LAURIMAA, KEN RÜÜTEL, RIHO KÜTSAR, VEIKO PORKANEN, MARGUS JAANOVITS, ROBERT ANNUS, JÜRI LUMISTE, ANDRES MÄHAR, MEELIS HANSING, KAAREL KUUSK