Eesti teatrites ei juhtu just tihti, et mitu teatrit mängiksid sama tükki, seda erilisemaks teeb "Kolm õde" see, asjaolu, et nii teatris Must Kast kui ka Endlas on tüki lavale toonud suisa sama lavastaja. Loomulikult pidasin oluliseks sellise omapära tunnistamiseks ära vaadata mõlema teatri tükid.
Antud juhul keskendud Musta Kasti versioonile, mis meeldis mulle ka rohkem. Ilmselt kõnetas kahele poole asetatud publik ja näitlejate enamvähem sama vanus, sest jälgida oli põnevam ja lihtsam, kui Endlas. Mustas kasti puhul oli tegemist neile omase energiaga, mis lavastust kandis ja kindlasti väga põnevad ja huvitavad lavalised lahendused. Kuigi mõlema lavastuse kujundus oli pigem minimalistlik ja tänapäevane, siis Musta Kasti puhul oli tegelikult päris palju rekvisiite ja ajastule omaseid esemeid. Enim meeldis mulle kindlasti aga muusikaline kujundus, mille tagamaaks oli see, et lisaks lavastaja nägemusele pidid kõik näitlejad valima enda rollile omase muusikapala, mis põimiti lavastusse.
Kolme õe rollis astusid Mustas Kastis lavale Laura Niils, Birgit Landberg ja Kaija M Külm, kes moodustusid harmoonilise koosluse ja sobitusid hästi enda rollidesse. Jane Napp mängis nii Enda kui Kasti lavastuses, samas rollis, kuid mulle mõjus tema mäng paremini Musta Kasti versioonis.
Üldiselt on tegu klassikalise Tšehhovliku tekstiga, mis mõlema lavastuse puhul ongi lavastaja poolt mängima pandud, lihtsalt erinevates võtmetes. Seega saab tekst oluliseks kostüümide ja dekoratsioonide kõrval ning see, mida kirjanik on soovinud öelda hakkab publikuni jõudma. Kui Tšehhov nimetab enda näidendi komöödiaks, siis selle algeid on meie mõistes raske leida, aga komöödia võis see olla omal ajal, kui see pilkas vene aadelkonda, samamoodi nagu "Kirsiead". Tšehhovlikkust lisabki siia teksti see ideaali ootamine, pääsemine hallist argipäevast ja igavast elust. Ootamise nimel võime kõigeks valmis olla, saaks ainult ära. Sisimas aga teame, et paremat ei tule kuskilt aga lootus on see, mis aitab päevi edasi saata.
Lavastus näitab, et kuidas me teeme asju sellest, et nii on alati tehtud ja me ei mõtle sealjuures sellele, mis võiks olla meile endile parim. Mehele ei minda armastuse tõttu vaid seepärast, et see on kohus. Tööle minnakse, sest on vaja raha, kuigi töö meile ei meeldi jne. Tõstatub küsimus, milline on siis kaunis elu, mida me ootame ja ihaldame?
Info lavastuse kodulehelt:
Autor: Anton TÅ¡ehhov
Lavastaja: Ingomar Vihmar
Kunstnik: Illimar Vihmar
Valgus: Karolin Tamm
Produtsent: Merilyn Elge
Turundus: Triin Truumure
Laval:
LAURA NIILS
BIRGIT LANDBERG
LIINA GUERRERO VÕI JANE NAPP
JAANIKA TAMMARU
RAUNO POLMAN
KAIJA M KÃœLM
KRISTJAN LÜÜS
KARL EDGAR TAMMI
KARL ROBERT SAAREMÄE
KAAREL TARGO