Tiit Pagu on põnev Jaan Krossi värssromaan, mis ei ole mõeldud teatrisse ega lavale, kuid ometi on sinna jõudnud. Selle põneva ja kestlikku tüki on lavale toonud Tallinna linnateater koostöös EMTA lavakunstikooli 31. lennuga.
Kolmekümne esimene lend ehk noored, andekad ja omamoodi vihased noored kannavadki selle teksti välja. Kogu lavastus on pea neli tundi pikk, kõneldakse värsis ja laval toimub pidavalt midagi. Mitte ühelgi hetkel ei hakka lavastust jälgides igav, kogu aeg on tegevus ja näitlejad on kaasatud, kõik teavad oma rolli ja toetavad teineteist, välja kumab tugev trupitunnetus.
Näitlejaid on juhendanud ja selle värssromaani lavale toonud Jaak Prints, kes kindlasti on osanud näha nende noorte potentsiaali taolise lavastuse tegemisel, temale on omakorda põnevat ja samas lihtsuse iluga lavakujunduslikku tuge pakkunud Kristjan Suits.
Laval on näha palju liikumist ja tantsud on väga ägedad ja selged, selle taga on Eve Mutso, enne etendust ja etenduses sees saab kuulda väga palju ajastutruud muusikat nii otse esitades, kui ka muul kujul, selle taga on Riina Roose.
Lavastus mõjub äärmisel põnevalt ja põhjapanevalt, tihti on tegevusliine palju ja jälgimine muutub lausa keeruliseks. Omamoodi vahva on see, kuidas lavastusse on sisse pandud argised tegevused nagu näiteks lava keskel asetseva pöördlava lahti monteerimine. Tiit Pagu on kahtlemata lavastus, mida vaadata juba seetõttu, et näha, kui heades kätes on meie teatri tulevik, sest andekaid näitlejaid on sirgumas mitmeid.
Info ja foto lavastuse kodulehelt:
„Tiit Pagu“ oleks võinud olla Jaan Krossi (1920–2007) debüütteos, jõudis aga lugejate ette hoopis viimasena, rohkem kui tosin aastat pärast kirjaniku surma. Värssromaan seob endas kokku vaimuka, hoogsa ja lihvitud keele ning nooruse mäslemise ja otsingud. Nimitegelane Tiit Pagu on Tartu Ülikooli tudeng nõukogude okupatsiooni eelses Eestis, jõuka pere võsu, kes elab lõbusat korporandielu. Kolme kevadkuu jooksul keeravad aga sündmused ootamatult tõsiseks ja sunnivad teda oma seniseid tõekspidamisi küsimärgi alla seadma. Kuhu Tiit lõpuks välja jõuab, jääbki lugejal teadmata, sest loo 267. stroofil, kui romaanis on kätte jõudnud 1940. aasta pöördeline juuni, see katkeb.
Juba ilmsesti enne vangistamisi alustatud „Tiit Pagu“ kirjutamist jätkas Kross neil rasketel aastatel, mil ta viibis sundasumisel Siberis ja mil temast, endisest juristist, hakkas tasahaaval vormuma professionaalne kirjanik. Töö värssromaani kallal kestis edasi ka Krossi Eestisse naastes 1954. aasta suvel. Pealtnäha karm ja uljas lugu ühe noore inimese ideoloogilistest otsingutest sisaldab süvakihtides palju paradokse, millega nõukogude korra all elama hakkaval haritlasel tuli silmitsi seista. Kõige intrigeerivamaks osutubki küsimus, kellena ja millisena oleks Krossi loodud tegelase elu üldse võinud edasi kulgeda. Lavastaja Jaak Prints: „Põhjuseid, miks Krossi teos pooleli jäi ja miks see postuumselt ilmus, tuleb küllap sarnasest kohast otsida. Aeg, milles praegu elame, võimaldab näha sarnasusi romaani toimumisajaga. Sõja vari. Mida tähendab olla noor pöördelistel hetkedel? Millised on väljavaated? Me oleme oma ajastu lapsed.“
Autor Jaan Kross
Lavastaja Jaak Prints
Kunstnik Kristjan Suits
Koreograaf Eve Mutso
Valguskunstnik Emil Kallas
Helikujundaja Arbo Maran
Lauluõpetaja Riina Roose
Värsiõpetaja Anu Lamp
Grimmikunstnik Anu Konze
Commentaires