Eelmises postituses sai lubatud, et proovin koondada mõningad soovitused, et mida minna vaatama siis, kui ühel päeval taaskord teatrisse saab. Kõigepealt toon välja soovitused selle põhjal, mida ise näinud olen ja siis mõne suvelavastuse soovituse.
Alustame Ugala teatrist, sest just sealseid lavastusi olen kõige rohkem näinud. Esimene soovitus Ugalast on kõikidele emadele kohustuslik vaatamine "Emadepäev", see kuidas seal tabatakse emaks olemine on hämmastav ja kuigi mina ei ole ema ja saagi seda olla, siis hinge suudab see hoogne ja pöörane lavastus ikkagi pugeda. Noortele on Ugala repertuaaris aga hea valik "Kuidas minust sai HAPKOMAH", mis viib meid "laksu alla", pöörasesse maailma, mille eest kõiki vaatajaid hoiatatakse. Mõnel etendusel on ka pärast aruteluring, kuhu soovitan võimalusel jääda. Viimaseks soovituseks Ugalast aga "Surmkindlad asjad siin elus", mis on sügavamõtteline ja meeletult mõnus vaatamine, olenemata üsna rasketest ja valusates teemadest.
Liigume Viljandist Tartusse ja astume kõigepealt sisse teatrisse Must Kast, mille repertuaari soovitan ma terviklikult vaadata aga kui korraga kõike vaadata ei jõua, siis kindlasti tasuks minna vaatama lavastust "Memm". Memmele küllaminek on miski, mida ei ole me saanud teha juba pikka aega ja juhul kui see osutub ikka keeruliseks aga teatrisse lastakse, siis annab "Memm" võimaluse kogeda päris ehtsat vanaema külastust. Tartu ja kogu Eesti vanimas teatris, Vanemuises" on lavastusi palju. Noortele soovitan vaatama minna lavastus "Mitte midagi", mis paneb meid mõtlema väärtuste üle meie elus ja sellest, mis asjad üldse omavad meie jaoks väärtust. Tulevikumaailmast ja vaktsiinivastaste lemmikteemast "kiibistamisest" rääkiv lavastus "Beatrice" on suurejooneline ja sisukas. Kuna seda väga tihti ka ei mängita, siis soovitan kindlasti võimalusel vaadata. Väga head draamat saab näha, kui vaatad lavastust "Marvini tütred", mis on ühtaegu kurbnaljakas, kui ka eluline.
Rakvere teatri motoks on "teater ratastel" ja seetõttu olen näinud mitmeid Rakvere lavastusi näiteks Tartus või mujal aga Rakvere teatrimajja ei ole veel sattunud. Sellest olenemata olen näinud mitmeid erinevaid lavateoseid, kuid esiletoomist väärib kindlasti "Kõike head, vana toriseja", mille peaosatäitja Tarvo Sõmer ka meespeaosatäitja teatriauhinnale nomineeritud. Nominatsioon on igati ära teenitud, sest torisevat vanameest mängib ta suurepäraselt ja minule meenutas iga külje pealt oma maneeridega minu vanaisa.
Lõunast jõuan ma Tallinnasse teatrisse üsna vähe ja seetõttu olengi sealseid asju pigem vähe näinud ja mõned, mida õnnestunud näha pole ka nii suurt muljet avaldanud. Kuid üks mida me praegusel ajal vajame on huumor, võimalus lakkamatult naerda ja selle võimaluse annab meile Draamateatri lavastus "Isamaa pääsukesed". Selle aasta alguses õnnestus esimest korda külastada ka Tallinna linnateatrit ja seal nähtud "John" väärib vaatamist oma intiimsuse poolest, sain seda kogeda esireast ja seeläbi olla tõesti sündmuste keskel.
VAT Teater on väga osavalt lavale toonud aga ajatu klassika "Dekameron", mida tasub kindlasti vaadata, kui selleks võimalus avaneb. Noorte näitlejate meisterlikkus ja hea lavastajatöö teevad lavastuse väga hoogsaks. Teater RAAAM on lavale toonud aga väga huvitava versiooni Kitzbergi "Libahundist". Lavastaja Sergei Potapov on pärit Jakuutiast ja põiminud lavastusse oma kultuurile omaseid nüansse.
Ja nüüd siis mõned suvlavastused, mida vaatama minna soovitaksin. Esimsesen tundub olevat Endla teatri klassika "Põrgupõhja uus vanapagan" täiesti uues kuues ja reklaamfotod kohe kutsuvad vaatama. Ugala teater mängib ka sel suvel "Katkuhauda", mille eest Luule Komissarov parima naispeaosatäitja nominatsiooni saanud. Kiidjärvel mängitakse ka sel suvel Kalmer Tennossaare elust rääkivad muusikali "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu". Suvelavastuste areen on aga kirju ja sellele keskendun konkreetsemalt mai lõpus, kus proovin põhjalikumalt ülevaadet tuua selle osas, mida ja kus mängitakse ja mida vaadata tasub.
Ilusat teatripäeva!
Fotod Ugala ja Rakvere teatri kodulehelt, autor Maris Savik.
