Mõne teatritekstiga saab alati mingis mõttes kindla peale minna, see tähendab seda, et tekst on kirjutatud sedavõrd tabavalt, et see mõjub publikule koduselt ja arusaadavalt. See aga ei tähenda sootuks seda, et kui tekst on hea, siis võib midagi muud kehvem olla. Kõik peab harmoneeruma ja saama tervikuks.
Kui kuulsin, et Vanemuises tuleb lavale "Mägede iluduskuninganna" teadsin kohe, et soovin seda vaatama minna, sest aastate eest nähtud Rakvere teatri versioon on siiamaani meeles.
Vanemuise versioon on põnev ja kaasahaarav, sellele annab kindlasti oma osa eelpoolmainitud näidendi enda kaasahaaravus, kuid kindlasti teeb põnevaks näitlejate mäng ja omavaheline keemia. Liina Tennosaar ja Ragne Pekarev sobivad oma rollidesse nagu valatult. Ema ja tütre vaheline armastus ja vihkamine kiirgub nendest saali ja on raske otsustada, kummale tegelasele hakata kaasa elama. Lavastuslikult on rõõm näha, et proovitud on asju lahendada võimalikult realistlikult, selleks annavad aimdust päris elus tuli "kaminas" ja efektselt teostatud õli praadimine, mis teeb konkreetse stseeni vaatamise isegi hirmutavaks, sest realistlikkus on tabatud. Laval on vaid neli näitlejat ja kuigi nad korraga seal ei ole, siis moodustavad nad toimiva terviku, väikese koha elu, masendus, trots, pahameel ja kõik muud kandub saali ja vaatajateni.
Lugu ise on äratuntav, ma arvan, et igaüks leiab midagi enda jaoks, kes rohkem, kes vähem. Alati kipub see olema nii, et need, kes on meie ümber igapäevaselt ja meid toetavad ja aitavad jäävad tahaplaanile ja nendes näeme vigu rohkem, kui neis, kes on kaugel ja meile mõnel hetkel ehk raadiosse õnnesoovi saadavad või jõuluks kaardi teele panevad. Lisaks näitab lavastu seda, et me oleme anda vanemate lapsed ja tahame või ei taha, siis me võtame mingid vanemate jooned enda edasisse ellu kaasa ja need mõjutavad meid ja meie tegemisi.
Atmosfääri loomiseks on lavakujundus lihtne, kuid samaaegsel detailne, eriliselt mõjub Iiri muusika, mis aitab konteksti viia ja annab mõnusalt aega, et laval kujutletavate teemade üle mõtiskleda.
Info ja foto lavastuse kodulehelt:
FOTO: HEIKKI LEIS
AUTOR MARTIN MCDONAGH TÕLKIJA ERKKI SIVONEN LAVASTAJA JA MUUSIKALINE KUJUNDAJA AIN MÄEOTS KUNSTNIK IIR HERMELIIN VALGUSKUNSTNIK IMBI MÄLK
OSADES LIINA TENNOSAAR KÜLALISENA, RAGNE PEKAREV, OSKAR SEEMAN, AIN MÄEOTS
See on lugu kahest naisest, emast ja tütrest, kelle kooselu on lakkamatu lahing. Lihtsaimastki igapäevasest toimingust võib kasvada suur tüli, haiget tegemisest saab justkui sõltuvust tekitav adrenaliiniannus, mis aitab tunda, et oled veel elus. Kui Maureeni tee ristub Pato omaga, tabab vana Magi hirm jääda üksi ning võitluses armastuse pärast enam vahendeid ei valita.
Iiri näitekirjanikku Martin McDonagh’t võib kõhklemata nimetada kaasaegseks draamaklassikuks, kelle suurem läbimurre tuntusesse toimus just näidendiga „Mägede iluduskuninganna“, millele järgnesid näidendid „Padjamees“, „Inishmore’i leitnant“ ja teised, ning mitmed huvitavad filmid, sealhulgas „Kolm reklaamtahvlit linna servas“. 1999. aastal tõi Ain Mäeots selle näidendi Eestis esmakordselt lavale, naisrolle mängisid siis Liina Tennosaar ja Herta Elviste. Nüüd pöördub lavastaja sama loo juurde tagasi ja Liina Tennosaarel on võimalus mängida toonast Herta Elviste rolli.
Comments