Search
  • Romet Piller

Meeste maailmas on sõnu vähe

Vaba Lava on kirju teatriskeenega, seda ka sel korral, kui sattusin vaatama nende lavastust "Kaks garaaži". Garaaž on ikka meie ühiskonnas koht, kuhu peituvad mehed, meeste selline oma maailm, kus muuta meid ümbritsevat maailma paremaks ja samas leida enda ülesanne ja eesmärk. Seda kõike otsivad neli meest, kes kõrvuti garaažides, kõrvuti riikides ja kõrvuti maailmades.


Eesti-Läti koostöös valminud lavastus kasutab teksti üsna vähe, mõneti peegeldab see ehk meeste maailma olemust, kus sõnu ongi vähe ja kui neid on, siis sõnal on kaalu, sest kui juba midagi välja öelda, siis peab sel olema suurem mõte, vähemalt ütleja arvates.

Eesti kultuuris on omane mentaliteet, et naabrist peab parem olema ja see kandub edasi ka antud lavastuses, sellele ehk lisandub see, et meestel on teatav vajadus end tõestada ja midagi ise ära teha, et enda tõelist väärtust välja näidata. Seda muidugi ei näidata välja selliselt, vaid pigem luuakse maailma paremaks ja leiutatakse asju, mida võiks vaja minna või millest midagi luua saab.


Samas näidatakse meile ka meeste maailma õrnemat poolt ja olulisel kohal on ka seal armastus, sest nagu laval öeldakse, siis süda on armastus ja kui oled südametu, siis armastus puudub. Teiseks on teemaks hirm ja ühest küljest see, et ka meestel on õigus hirmu tunda, kuigi meile öeldakse, et hirm tuleb muuta mänguks, sest siis tekivad reeglid ja kui on reeglid on võimalik võita.


Neli näitlejat laval moodustavad ühtse terviku, Eesti poolele Simeoni Sundja ja Karl Robert Saaremäe, kel viimasel laval olemise roll, kuid sõnu vähe. Läti poolel Matīss Budovskis ja Agris Krapivņickis, kes võitlevad tähelepanu eest, seda nii omavahel, kui eestlastega.

Kuid kokku moodustub tervik, tervik, millele aitab kaasa lavakujundus ja muusika, sest sel on selles meeste garaažis oluline roll.


Läti lavasaja Elmārs Seņkovs toob välja olulise mõtte, mis näitab, et kõigil meestel on vaja oma "garaaž", kuid see ei pea olema ilmtingimata päris garaaž vaid metafoorne tähendus oma paigale. Just sellisele paigale, kus maailma paremaks muuta, endale eesmärke seda ja julgeda olla haavatav.


Info ja foto lavastuse kodulehelt:

foto Ilja Smirnov

lavastaja Elmārs Seņkovs (Läti)

dramaturgid Mihkel Seeder ja Rasa Bugavičute-Pēce (Läti)

kunstnik Illimar Vihmar

valguskunstnik Emil Kallas

helilooja Edgars Makens (Läti)

etenduse juht Kätlin Kukebal

produtsent Kaia Unas

Laval: Simeoni Sundja ja Karl Robert Saaremäe Eestist. Matīss Budovskis ja Agris Krapivņickis Lätist

10 views0 comments

Recent Posts

See All