Märts sai avatud Ugala teatris, kus käisin vaatamas A. Bovelli draamat "Kuhu sa jäid". Bovelli näidend ja Ugala mängukavast leitav "Surmkindlad asjas siin elus" on üks minu lemmikuid lavastusi ja seetõttu panin ka järjekordsele autori tekstile pigem kõrged ootused.
Selles ei pidanud ma ka pettuma, tekst kandis ja andis võimalusi pööreteks, ootamatusteks ja nõudis teatavat süvenemist, et kõigest aru saada. Tekst liikus voolavalt ja oli vürtsitatud väikeste nüanssidega, mis tegin kuulamise mõnusaks.
Minu jaoks nauditavaimaks osutus selle lavastuse puhul aga muusikaline kujundus, mille loonud Ugala enda raudvara Peeter Konovalov, see haaras endasse, andis näitlejatele võimaluse koos muusikaga mängida suuremalt ja tähenduslikumalt. Lisaks lõi helikujundus koos valguskujundusega ise uusi maailmu ja andis laval toimuvale tähendusi.
Näitlejatest tundus esialgu, et kedagi eraldi esile tuua ei oskagi, seda mitte seetõttu, et keegi oleks halvasti mänginud, vastupidi, kõik mängisid ülimalt hästi ja moodustasid seetõttu tabava trupitöö, mis kandis ja seega ei saanudki keegi otseselt välja tulla teistest, teise vaatuse lõpuks siiski andis minu hinnangul äärmiselt loomutruu rollimängu Triinu Meriste, kes ka kadunuks jäi ja kelle kadumisest kogu lugu rääkis. Näitlejate ansamblit täiendasid ka külalistena Liina Vahtrik ja Vanemuisest Riho Kütsar, kes andsid omast vürtsi ja panid ka Ugala näitlejad kuidagi teistmoodi mängima.
Kuigi tekst ei olnud paha, siis Bovelli tekstist meeldib mulle rohkem "Surmkindlad asjad siin elus". Mõneti räägivad need kaks teksti aga ühest asjast ja selleks on armastus. Surmkindlates mitte nii otse, siin aga vägagi otse ja see, mida ja kuidas saab armastada paneb inimesed tegutsema sedasi, nagu nad ehk tavaliselt ei tegutseks. Meie lood ühest ja samast asjast on alati erinevad, sest meie vaatenurk asjale on erinev ja see kuidas me vaatenurka tajume on erinev. Laval öeldi, et armastus tähendab sõltuvust, seega ongi raske mõista kuidas mingisuguseid otsuseid teha, kas need on õiged või valed, kas need on oma ajahetkes mõistlikud, seda me ei saa mõista, kui tegemist on armastuse nimel sooritatud teoga, sest armastus on sõltuvus ja sõltuvused teevad haiget.
Info ja foto lavastuse kodulehelt:
Foto: Gabriela Urm
Lavastaja: Sander Pukk
Kunstnik: Kristjan Suits (Tallinna Linnateater)
Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov
Tõlkijad Liis Aedmaa ja Laura Kalle
Osades Riho Kütsar (Teater Vanemuine), Liina Vahtrik (külalisena), Janek Vadi, Jaana Kena, Tarvo Vridolin, Triinu Meriste, Martin Mill, Marika Palm ja Margus Tabor