Ugala on oma repertuaari viimasel ajal mitmel korral toonud klassikalisi näitekirjanikke, kes on maailmas teada ja tuntud. Vaatamata kirjanike tuntusele on Shakespeare "Kaheteistkümnes öö" mulle varasemalt tundmatu ja seega pakkus kuhjaga põnevust, rõõmu ja naudingut.
Kaheteistkümnes öö räägib loo õest ja vennast, kes peale laevaõnnetust satuvad üksteisest lahku ja hakkavad elama oma elu, hinges igatsus üksteist taas leida ja lootus, et kumbki on õnnetuses ellu jäänud. Õde peab ellujäämiseks kehastama enda venda ja vend läbima ohtliku teekonna, et õde leida. Sealjuures saavad oluliseks armastus, kohtumised erinevate inimestega ja teekond, läbi seikluste ja rännakute.
Antud lavastuses näitab Ugala paljuski enda trupiga liitunud noori ja seetõttu särab ja kandub kogu lavastus suuresti nooruslikust energiast ja särast. Lisaks sellisele nooruslikkusele kujunevad lavastuse kandvateks jõududeks muusikaline kujundus, motiiv, mille abil muutuvad lavakujundused ja pildid, kuid mis mõjub müstilise ja kaasahaarvana. Lisaks sellele on laval põnevad tehnilised lahendused, laevahukk on kujutatud väga ehtsana, põnevalt kasutatakse piltide vahetusel taustal maale, mis annavad aimdust sellest, millise asukohaga on tegemist.
Kuigi kohati on lavastus veniv ja mõne koha peal kasutaks kääre, et kärpida, siis tervikuna mõjub see väga kaasahaaravalt. Näitlejate seas on nagu mainisin palju noori, kes kindlasti annavad kogu tervikule oma panuse, kuid enim jääb neist silma ja meelde Alden Kirss, loomulikult ka peaosas olev Maarja Mõts. Teistest näitlejatest teevad väga hea rolli Aarne Soro ja Rait Õunapuu.
Lavastuse info kodulehelt:
Foto: Silver Kaljula
Lavastaja: Tanel Jonas
Kunstnik: Kristjan Suits (Tallinna Linnateater)
Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov
Valguskujundaja: Mari-Riin Paavo
Videokunstnik: Margo Siimon
Tõlkijad: Peeter Volkonski, Hannes Villemson ja Georg Meri
Redaktsioon: Tanel Jonas
Osades: Oskar Punga, Margaret Sarv, Maarja Mõts, Vallo Kirs, Tarvo Vridolin, Terje Pennie, Rait Õunapuu, Alden Kirss, Margus Tabor, Aarne Soro, Luule Komissarov ja Jaana Kena
Comments