Vanemuise lavastus "Kõik minu emast" räägib peamiselt kahest asjast, armastusest ja emadusest ja nende kahe omavahelisest seostest, elu keerdkäikudest, rõõmudest, raskustest ja andestamisest.
Lavastus põhineb Pedro Almodóvari filmil, mida ma ise näinud ei ole ja seetõttu ei osanud lavastusest ka midagi oodata. Samas polegi filmi eelnev nägemine oluline, sest lavastusest saab täpselt aru, mida öelda tahetakse ja millele me mõtlema peaksime.
Erinevaid suhtedi on lavastuses palju, peamine ema ja poja vaheline lugu, mille läbi räägitakse meile midagi suuremat ja olulisemat. Peamiselt saame aimdust sellest, et ema on enda lapse nimel kõigeks valmis ja lapsele andestab ema kõik tema vead ja eksimused.
Lavastus on tehniline ja väga suurejooneline, eks siinkohal on tegemist ka Ain Mäeotsa kui lavastaja käekirjaga, kes loob lavale detaile ja suuri ruume. Samas on tegevuskohad vahetuvad ja ruumiloome on oluline, et sisu jõuaks publikuni.
Eriliselt jääb lavastuses kõlama ja silma aga lihtsusest tulenev klaver ja sellest tulenev muusikaline kujundus (Ele Sonn). Klaver kui muutumatu detail aitab luua sellise koduse ja sooja tunde, mis nii armastusega kui emadusega kokku kõlab ja Karl Kristjan Puusepp Estebani rollis ja klaveri taga aitavad seda ideaalselt luua.
Näitlejaid on laval üsna suur hulk, lisaks veel tehniline personal, kelle ülesandeks on pildivahetusteks lavakujunduse liigutamine. Omapärases rollis ja mõneti ehk ka labases rollis astub üles Ragne Pekarev, kes kehastab transvestiiti, ehk mängib meest, kes mängib naist. Selline roll rollis ülesastumine on Eesti teatris üsna harv nähtus, kuid seda meisterlikult mängides on see nauditav. Südamliku ülesastumise teeb veel Maria Annus peaosas Manuelana.
Lavastus keerlebki kultuuriliselt teises ühiskonnas, kus igaüks otsib oma teed ja karjääri, selle kõrval on loomulikult oluline armastus, selle leidmine, kogemine ja sellest loobumine.
Teatrimaailmas viiakse meid omakorda teatrimaailma ja tegelikult roll rollis ülesastumisi on teisigi.
Kõige selle kõrval on oluline aga tõde ja andestus, sest kui neid kahte ei selgu ei saa ka lõpp selguda. Andestus võib olla isegi olulisem, kui tõde, kuid selleks, et saaks andestada on vaja, et selgusk tõde.
Üldinfo ja foto lavastuse kodulehelt:
Foto: Mari Savik
SAMUEL ADAMSONI LAVAVERSIOON PEDRO ALMODÓVARI FILMISTSENAARIUMIS
TÕLKIJA MARTIN ALGUS LAVASTAJA AIN MÄEOTS KUNSTNIK IIR HERMELIIN VALGUSKUNSTNIK RENE LIIVAMÄGI MUUSIKALINE KUJUNDAJA ELE SONN
OSADES MARIA ANNUS, SAARA NÜGANEN, PIRET LAURIMAA, RAGNE PEKAREV, MARIKA BARABANŠTŠIKOVA, LENA BARBARA LUHSE, KAIA SKOBLOV KÜLALISENA, ROBERT ANNUS, REIMO SAGOR, KARL KRISTJAN PUUSEPP KÜLALISENA