See kultuslause käib kaasas legendaarse presidendiga - Lennart Meriga. Meri esimene presidendiaeg võetakse kokku hoogsas ja detailitruus lavastuses "Lennart. Pöördtooliaastad. Tegemist on mõnusa pilguheiduga meie vabariigi taastamise algusaega ja on kaasahaarav ka juhul, kui sündisid 90'ndate keskpaigas ja Meri ametiajast endal mälestused puuduvad.
Aga järjest siis asja kallale. Meri rollis astub lavale Ivo Uukivi, keda draamarollides pole õnnestunud just väga tihti näha, kuid Meri maneerid on Uukivi kehastuses täiesti näha, lisaks annab ta oma kõnega edasi Merelikku tonaalsust ja mõjub lavastuses just sellisena, nagu ta mõjuma peaks. Kui esialgu arvasin, et Meri rolli võiks täita mõni teda varasemalt parodeerinud näitleja, siis arvan, et Uukivi sobib rolli neist paremini.
Näitlejate plejaad on üldse muljetavaldav, koosnedes peamiselt Draamateatri ja Linnateatri näitlejatest. Pole ime, et lavastusel vaid üksikud mängukorrad ja needki kõik välja müüdud. Nõudlus lisaetenduste järele on väga suur. Tõrva teatrisõpru rõõmustab laval Hardo Adamson, kes presidendi käsundusohvitseri kuulekat rolli täidab.
Lavastuses tuuakse meieni presidendi kantselei argipäev ja näidatakse seda, kuidas taasiseseisvunud Eesti uuesti ärkas, kuidas presidendi rolli looma hakati ning selle kõrval räägib nii publiku, kui Lennart Meriga ajaloo hääl, kes juhib tähelepanu kõige olulisemale, mis Meri ametiaastatel toimus.
Pöördtool on vastvalitud presidendi kabinetis laua taga, mis presidendile palju lõbu pakub, kuid see tool üksi ei anna vastust lavastuse pealkirjaks. 90'ndate aastate algus oli pöördeline aeg, mis mõjutas Eesti tulevikku ja olevikku. Esimese ametiaja lõpul viskab Meri pöördtooli kabinetist välja, mis annab alust arvata, et pöördelised aastad omariikluse taastamisel on möödas.
Etenduse tutvustus kodulehelt:
6. oktoobril 1992 astus Lennart Meri aeglase ning väärika sammuga Kadrioru presidendilossi trepist üles. Eesti oli saanud taas endale riigipea. Lennart – just nii on ta rahva mälus! – oli esimene iseseisvuse taastanud Eesti vabalt valitud president. Sel hetkel oskasid vähesed midagi loota või karta, millised presidendiameti kontuurid ta joonistab meie kahvatule poliitkaardile. Kirjanikust ja filmimehest oli saanud riigipea, keda uue Eesti ajaloos ainsana sai valida rahvas. Vähemalt esimeses voorus, kus sai küll enim hääli Arnold Rüütel. Parlamendis toimunud teises voorus aga kuulutati võitjaks just Lennart Meri. Hiljem on riigipea valitud alati parlamendi või valijameeste poolt.
Just sellest räägibki endise diplomaadi, kirjaniku ja Lennart Meri lähedase kaasteelise Jaak Jõerüüdi kirjutatud näitemäng „Lennart. Pöördtooliaastad“. Esimesed aastad Kadriorus olid kui poliitiline start-up-äri, kus otsustati Eesti arengukiirus ja positsioon tulevikumaailmas. Lennarti intelligents ja ambitsioonid panid kimbatusse paljusid. Temaga polnud lihtne, see-eest oli iga sekund ta kõrval kordumatu. Lennart tõestas nii Eestile kui maailmale, et pisikesest Eestist saab välja kasvada rahvusvaheline mees ja Moskvast Washingtonini nõudlik riigipea.
Eesti ülesehitamise hind oli emotsionaalselt kõrge, aga 30 aastat hiljem ajalugu hinnates saame vaid rõõmustada – just sellist riiki me tahtsimegi. Ööpäevaringne töö Kadriorus ja enda jõuga lülitamine rahvusvahelisesse vereringlusse pakkus pinget, pisaraid ja sisekaemusi. Teksti autor Jaak Jõerüüt teab ja mäletab täpselt Lennarti presidentuuri algust – 2022. aasta hakul kirjutatud „Lennart. Pöördtooliaastad“ koosneb seitsmest episoodist, mis näitavad Kadrioru kabinettides käinud Eesti ülesehitustööd ja inimsuhete painutamist ühise edu nimel.
Lavale astuvad lisaks Lennartile Helle Meri, Mart Laar, Boriss Jeltsin, Bill Clinton, Jaan Kross ja teised, kelle näpu- ning tegutsemisjäljed on Eesti lähiajalool.
Näitlejad: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Gert Raudsep (Eesti Draamateater), Rasmus Kaljujärv (Von Krahl), Tõnn Lamp (Tallinna Linnateater), Eva Koldits, Ragnar Uustal, Anu Lamp (Tallinna Linnateater), Christopher Rajaveer (Eesti Draamateater), Hardo Adamson ja Toomas Hendrik Ilves
Autor: Jaak Jõerüüt Lavastaja: Karl Laumets
Kunstnik: Eva Maria Põldmäe
Video: Herkki Erich Merila ja René Reinumägi
Valgus: Rene Liivamägi
Muusika: Robert Jürjendal
Kostüüm: Antonio Lätt
Grimm: Marii Lotta (Eesti Draamateater)
Tehniline produtsent: Siim Sareal
Etenduse juht: Kristin Uusna