Teater Must Kast on alati mind köitnud põnevate ja teistsuguste lavastusega, mis pööravad tähelepanu mingile probleemile või olulisele teemale meie ühiskonnas. Nende lavastus "Alina" ei ole selles osas erand, kuid sedavõrd kui varasemad teosed see mind ei köida.
Lavastuse mõtestamise teeb selgemaks kodulehe tutvustus:
Me teame suurepäraselt, mida tuleb teha siis, kui meil läheb hästi: me pidutseme, tantsime, naerame, peame kõnesid ja kallistame. Kuid meil on äärmiselt vähe oskusi endaga toime tulemiseks, kui kõik läheb halvasti ja reaalsusekanga rebenemise tagant paistab suure särava tõe asemel ükskõikne ja sisutu kaos. Nende olukordade jaoks ei ole etiketti. Nende olukordade jaoks ei ole teisi sotsiaalseid rituaale peale unustuse. Ja nendest olukordadest võib saada argipäev. Hea, kui siis on veel alles nood viimased inimesed, kes meid millegipärast ikka veel armastavad ning viskavad oma õlekõrre teise otsa meile, musta augu kõikeneelavasse sügavikku.
Lavastus on teatavas mõttes valulik äratundmine, sest meil igaühel on mingisugune kokkupuude sõltuvusega ja deemonitega, kes meid purevad. Olgu see kokkupuud otsene või kaudne, siis sellest me ei pääse, me kanname seda endaga kaasas aga ei oska sellega toime tulla. Tihtipeale võib selles olukorras juhtuda ka see, et hoolime teistest väga ja proovides neid aidata, unustame iseennast sootuks. Lõpuks on pool sõltuvuse ravist tahtejõud ja kui seda ei ole, siis ei tule ka tulemust.
Lavastus on oma olemuselt intiimne, saalis on vaid 30 kohta, mis pagutatud 360 kraadi ümber mängupaiga. Samas, eks see teema teatavat intiimsust ka vajab. Lisaks vajab teema teatavat süngust, mille toob lavale üsna tumedates toonides lavakujundus. Näitlejad moodustavad terviku ja kedagi esile tuua on keeruline. Küll aga jääb meelde muusikaline kujundus (Martin Rästa), mis annab kogu lavastusele raami ja seob selle ühtseks tervikuks.
Lavastuse lõpuks tuleb ka lootus, mis minu hinnangul võiks juhtuda kõigiga, kes sarnases situatsioonis, kuid sealjuures ongi olulisel kohal tahtejõud.
Üldinfo ja foto lavastuse kodulehelt:
Foto: Gabriela Urm
Autor: Elli Salo
Lavastaja: Kaija M Külm
Tõlkija Kai Aareleid
Kunstnik: Inga Vares
Valguskujundaja: Karolin Tamm
Helikunstnik: Martin Rästa
Liikumisjuht: Jaanika Tammaru
Produtsent: Merilyn Elge
Turundus: Birgit Landeberg
Laval: Laura Niils, Karl Edgar Tammi, Kristjan Põldma