Ugala teater oskab üllatada ja lavastuste tase on ühtlaselt hea. Kui jaanuaris asusin vaatama nende uut spioonikomöödiat "39 astet", siis ootused olid kõrgel, eks seda ka seetõttu, et olin kuulnud tüki kohta palju head. Kuigi täiesti ma selle kiidulauluga ei nõustu, siis naerda sai omajagu ja tükk oli nauditav.
"39 astet" viib meid Inglismaale, kus loo peakangelane Richard Hannay (Martin Mill) satub kurjategijate sihtmärgiks, kui tutvub juhuslikult kauni daamiga. See kohtumine pöörab Hannay elu täiesti pahupidi ning järgneb peadpööritav seiklus, mille käigus peategelane püüab takistada Inglismaa riigisaladuse sattumist vaenlaste kätte, kohtub veel nii mõnegi kauni daamiga aga eeskätt püüab ise ellu jääda.
Kui lavastuse alguses teen endale koheselt märkme selle kohta, et lavakujundus on väga inglaslik, siis edasi on lavakujundus pigem minimalistlik, kuid see polegi oluline, sest antud tükis on olulisel kohal näitlejad.
Kogu 2 ja poole tunnise lavastuse toovad meieni vaid neli näitlejat, kui Mill mängib pidavalt üht rolli, siis Aarne Soro, Tarvo Vridolin ja Marika Palm vahetavad oma rolle kümneid kordi, kui mitte sadu. Soro ja Vridolin osutuvadki minu jaoks lavastuse naelaks, kes vahetavad mõnel hetkel rolli poole lause pealt, sealhulgas ei unusta nad ühegi rolli puhul eripära. Hiilgava etteaste teevad nad lenduritena, vanuritena ja Soro hosteli majaperenaisena. Seega kooliteatrikeeles duetipreemia Sorole ja Vridolinile.
Põnevust lisab lavastusele kindlasti see, et kasutatakse mitut erinevat teatrikeelt. Küll kasutab lavastaja Sander Pukk varjuteatrit, aegluupi, situatsioonikoomikat, miimitehnikat ja veel palju palju muud. Mingil hetkel tundub, et erinevaid stiile on liiga palju, kuid samas moodustavad need terviku.
Negatiivse poole pealt peab ütlema, et kuigi tegu oli komöödiaga, siis naerda sai vähe ja pigem hakkas tükk mõne koha peal venima. Siis ootasid huviga, millal Soro ja Vridolin lavale tulevad. Kooliteatrikeeles ütleks selle kohta käärid, ehk tasub kärpida mitteolulised ja venivad stseenid välja, et tempo oleks ühtlasem.
Üldiselt olen lavastusega rahul ja mulle meeldib, et anname teatris näitlejale võimaluse särada, nii ongi õige, et meil ei ole vaja kostüüme, dekoratsioone ja muud sellist, kui on andekad näitlejad, kes kõik meieni toovad ilma abivahenditeta. Kuigi komöödias võiks naerda rohkem saada, siis kasvõi McGarrigle hosteli stseeni pärast tasub seda tükki vaatama minna. Lisaks ka see, et laval näitlejad mängivad mitte ei näitle, kui näitleja ise naudib seda, mida ta teeb jõuab see kindlasti saali ja publikuni.
Info lavastuse kodulehelt:
Fotod: Silver Kaljula
Lavastaja: Sander Pukk
Kunstnik: Annika Lindemann
Helilooja ja helikujundaja: Veiko Tubin
Valguskunstnik: Priidu Adlas
Tõlkijad: Külli Seppa ja Anne-Ly Sova
Osades: Martin Mill, Aarne Soro, Tarvo Vridolin ja Marika Palm
Põhineb John Buchani romaanil
Põhineb Alfred Hitchcocki filmil
Litsentsiomanik ITV Global Entertainment Limited
Algidee autorid Simon Corble ja Nobby Dimon
“39 astet” tuuakse lavale koostöös Concord Theatricals Ltd.-ga, kes esindab agentuuri Samuel French Ltd. www.concordtheatricals.co.uk